„Arengukoostöö mõju ja tõhusus Euroopa ja ülemaailmsele julgeolekule ebastabiilsuse ajal“
Turvalisuse ja kodanikuühiskonna konverents 2025 oli kolmepäevane sündmus (5., 6. ja 7. detsembril 2025) Toilas, Eestis, mille raames toimus intensiivne programm kõrgetasemelistest aruteludest, töögruppidest ning kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste sidusrühmade ühise pöördumise väljatöötamisest rahvusvahelise kogukonna poole.
Sündmus tõi kokku eksperdid, arengukoostöö tegijad, poliitikakujundajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, noored, teadlased, valitsusasutuste ja kogukondade esindajad Euroopast, Lähis-Idast, Põhja-Aafrikast, Kesk- ja Lääne-Aafrikast ning mujalt, et arutada arengukoostöö, humanitaarabi, olemasolevate kriiside ja kogukondliku vastupanuvõimega seotud võtmeküsimusi.
Konverents oli võimalus kinnitada taas Euroopa Liidu ning teiste rahvusvaheliste ja riiklike organisatsioonide töö olulisust turvalisema, rohelisema, sotsiaalselt kestlikuma ja digitaalselt lõimitud ühiskonna kujundamisel. Konverents ühendas arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsioone, piirkondlikke praktikute võrgustikke, poliitikakujundajaid, kodanikuühiskonna organisatsioone, analüütikuid, poliitikuid, ametnikke, akadeemikuid, meediat ja rahastajaid Euroopast ning Aafrika ja Euro-Vahemere piirkondadest ja mujalt.
Konverentsi põhiteemad olid:
- Globaalsed väljakutsed ja nende mõju Eestile ja Euroopale;
- Arengupoliitika ja humanitaarabi 2025. aastal: vajadused, väljakutsed ja ootused;
- Arengukoostöö tulevik ebastabiilsel ajal ja võimalikud stsenaariumid;
- Kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide roll vastupanuvõimeliste ühiskondade ülesehitamisel.
Arutelud globaalsete väljakutsete ja nende mõju üle Eestile ja Euroopale näitasid olukorda, kus kriise on rohkem, kuid rahastust rahvusvaheliseks koostööks Euroopa Liidu ja OECD poolt on vähem, samuti on vähenenud kahepoolse koostöö rahastus. Uus geopoliitiline olukord on viinud välisarenguabi vähenemiseni, et katta eelkõige riigisiseseid vajadusi.
ELi Global Gateway on Euroopa Liidu rahvusvahelise koostöö instrument, mis peegeldab uut lähenemist ELi välistegevusele, keskendudes partnerriikide vajadustele ning samal ajal tagades ELi strateegilised huvid.
Arutelud tõid esile vajaduse käsitleda arengukoostööd laiemalt kui pelgalt rahalise abi kaudu. Oluline on pöörata tähelepanu kohaliku elanikkonna vajadustele ja keskenduda kestlike lahenduste arendamisele.
Samuti rõhutati vajadust parema koordineerimise järele erinevate arengukoostöö programmide ja osapoolte vahel, et nende tegevused täiendaksid üksteist.
Kohalike programmide kogemuste esitlused näitasid, et kohalikud inimesed suudavad ise välja töötada mitmetahulisi lahendusi, mis on seetõttu ka vastupidavamad, kuna arvestavad paremini kohalikke olusid.
Rõhutati meedia- ja digipädevuse olulisust. Hästi haritud kodanikud on vastupanuvõimelisemad, teadlikumad ja enesekindlamad ning vähem altid laskma hirmul ja ebakindlusel oma tegusid ja otsuseid mõjutada.
Kodanikuühiskonna organisatsioonid on arengukoostöö strateegiate lahutamatu osa, toimides sageli esmareageerijatena ning „radari ja häiresüsteemina“. Samas piirab nende tegevust sageli väike ja killustunud rahastus, mis vähendab nende mõjuulatust.
Rõhutati noorte ja soolise võrdõiguslikkuse kaasamise ja võimestamise vajadust.
ÜRO tegevuskava 2030 tuleb hoida elus, kuid selle asjakohasust tuleb suurendada, lõimides kestlikkuse igapäevatöösse. Edusammude hindamine peaks minema kaugemale majanduskasvu mõõtmisest ning hõlmama ka arengukriteeriume. Tegevuskava 2030 elluviimine peab toimuma koostööpõhiselt, kaasates kodanikke ja erasektorit.
Piirkondade strateegilise autonoomia suurendamiseks tuleb vähendada sõltuvust kriitiliste toorainete impordist, arendades kestlikumat kaevandamist, mis toetab kohalikku arengut, ning pikendades toodete kasutusiga parema disaini ja taskukohasema remondi kaudu.
Koostatud Toilas, Eestis, 7. detsembril 2025.
